Paranoia Agent

Originaalpealkiri: Môsô dairinin

Režisöör & stsenarist: Satoshi Kon

Kuigi Satoshi Kon-i käe alt on valminud neli täispikka animefilmi ja üks 13-osaline seriaal, on temast lühikese aja jooksul saanud üks tuntumaid Jaapani režissööre Hayao Miyazaki kõrval. Kuigi ma armastan Miyazaki filme (Totoro on mu eluarmastus),  jääb mulle rohkem mulje, et Satoshi Kon on oma filme tehes innovaatsem. Tema filmid on kurikuulsad nimelt voolava sürrealismi poolest,  kus sulavad kokku reaalne maailm ja illussioonid, et nende piiri selgeks teha enamjaolt võimatu. Miks innovatiivsem? Ta filmides on kõik detailid viimseni lihvitud; ta ei jäta oma filmidesse süžeeliine rippuma; iga kaader, repliik ja detail mängivad olulist rolli.

13-episoodiline seriaal “Paranoia Agent” pole erand. Tegevus toimub tänapäevases Jaapanis. Lugu algab sellega, et nukumeister Tsukiko, kes tunneb lõpmatut pinget enda töö ja teda ümbritseva inimeste pärast, satub rünnaku alla. Haiglas ärgates tundub naine justkui teistsugune. Tema kirjelduse järgi oli ründaja kuldsete rulluiskudega teismelisest poiss, käes kuldne pesapallikurikas. Üsna pea satuvad teised inimesed sama rünnaku ohvriks, mil pesapallikurikaga poiss lööb nad oimetuks. Veidral kombel, kõik ohvrid tunnevad end pärast rünnakut kergendatult, nagu nende õlalt on suur koorem langenud. See vallandab sündmuste ahelreaktsiooni, millest kas või süütuimgi kõrvalseisja võib sattuda rünnaku ohvriks. Teda hakatakse kutsuma Shounen Bat-iks…

Rulluiskude heli pole kunagi olnud nii kõhedusttekitav..

Iga episood jälgib ühte inimest või kindlat gruppi inimesi ja üha sündmuste edenedes hakkab vähehaaval selginema, kes see saladuslik poiss on. Detektiivid on üsna abitud juhtumi lahendamisel, sest rünnakutel ja ohvritel ei ole mitte mingisugust seost (või siiski?), lugu muutub järjest sügavamaks ja keerulisemaks. Nagu Satoshi Kon-ile omapärane, on kõik viimseni lihvitud ja sündmuste käik paneb sind üha rohkem kaasa mõtlema, et kes see poiss on. Kohati tekitas lausa frustratsiooni, kui ei suutnud mingeid seoseid omavahel luua. Ja lõpuks, kui tõde selgineb, siis lööb ikka väga pahviks, kuidas kõik meikib senssi. Kujutage ette, et kui tõde selgineb, siis pööratakse su maailm pea peale ja kõik keeratakse segamini ja mässitakse kokku. Täpselt nii ka juhtub.

Seda seriaali peab ettevaatlikult vaatama. “Paranoia Agent,” nagu pealkirjas seisab, keerleb see paranoia ümber. Ausalt, siin pööratakse kõik pea peale ja see keerab su mõistuse nii segi kui võimalik. See on otseses mõttes “mind rape.” Mind ajas kõige enam sassi 4. episood, ma olin tund aega šokeeritud sellest, kui haigeks kõik läks…rääkimata veel seriaali lõpust. Atmosfääriga on vaeva nähtud; kõik see õhkkond on õudne ja muutub järjest süngemaks. Kananahk tuleb ihule, kui Shounen Bat valmistub lööma ohvrit, hoides pesapallikurikat üleval ja irve näol.. Vaatamata süngele toonile leidub siingi vaimukaid ja humoorikaid kohti, kuigi… millegipärast on need kohad siis, kui just naerda ei tohiks.

Te ei taha Shounen Bat-iga kokku puutuda.

Pinget hoiab üleval korralik muusika. Üks koht on unustamatu, kuidas kõik on rõõmsad ja muusika on justkui rõõmsameelne, mis saadab tegelasi. Siis tundub, et järk-järgult kõik läheb imelikuks. Naeratavad näod muutuvad järjest võltsimaks. Ebareaalsus süveneb. Enne, kui sa aru saad, on muusika vaheldunud justkui leinavaks meloodiaks.

Kas olete nii suurt pinget tundnud, et soovite lihtsalt ära kaduda?

Tõelisele animegurmaanile on “Paranoia Agent” kohutuslik vaatamine. Vahel pole lihtsalt sõnu, kui rabav võib olla see anime. See on tõsine seriaal, see ei ole vaatamiseks nõrganärvilisele inimesele ning selliseid psühholoogilisi thrillereid annab otsida, mis paneb sind sügavalt mõtlema ja tekitab kõhedust. Suurepäraselt kirjutatud ja animeeritud.

Satoshi Kon-i loomingust on mul ainult vaatamata “Millennium Actress” ja lühifilm “World Apartment Horror,” mida ma kindlasti ei kavatse jätta vaatamata.

9/10